Homezone Foorumi veebipäevik

TV3 selle kevade säravaim suurprojekt, muusikashow “Laulud tähtedega” alustab taas!
Saatesarjas osaleb 8 paari, kellest üks on profesionaalne laulja ja teine avaliku elu tegelane, kes on tuntud muul alal, kui seda on laulmine. Selle aastased võistlejad on:

• Sven Sester ja Birgit Varjun
• Kersti Toots ja Uku Suviste
• Evelyn Sepp ja Margus Vaher
• Kirsti Timmer ja Pearu Paulus
• Tiiu Järviste ja Mikk Saar
• Tauri Tallermaa ja Merlyn Uusküla
• Margus Hanson ja Tanja Mihhailova
• Artur Talvik ja Lenna Kuurmaa

Saate võitjapaar annab 300 000-kroonise võidusumma heategevuseks. Ja igal duetil on ses osas omad plaanid:

• Riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester annetaks raha potentsiaalsete hooldusvanemate koolituseks, kes soovivad lastekodust lapsendada
• Kersti Toots annetaks võidusumma Eesti Patsientide Esindusühingule, et soodustada abivajajatele arstiabi paremat kättesaamist
• Raadio Sky Plus saatejuht Kirsti Timmer aga sooviks aidata Tallinna Lastehaigla Onkoloogiaosakonda
• Ajakirja Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste paneks panuse Eesti Naiste Varjupaikade Liidule
• Mälutreener Tauri Tallermaa soovib annetada võiduraha Laste & Noorte Kriisiprogrammi toetuseks
• Tartu abilinnapea Margus Hanson soovib toetada noori andekaid muusikuid Tartu Kultuurkapitali juurde rajatava fondi kaudu
• Ja filmiprodutsent ning “Vilde Tee” saatejuht Artur Talvik toetaks Heateo Sihtasutuse kaudu Anni Akadeemiat ja teisi projekte, mis on suunatud mõttelaadi muutusele ühiskonnas
• Eesti Ujumisliidu president, Eesti Võitlusspordi Ühenduse president ja Riigikogu liige Evelyn Sepp käiks auhinnarahaga ümber umbes nii:
  

  “Konkreetne organisatsioon, kes seda projekti kõige paremini vedada saaks oleks Eesti Ujumisliit”

Erinevalt esimesest hooajast, kui kohtunikeks olid Jaanus Nõgisto, Kadri Tali  ja Jüri Makarov, on sel aastal kohtunike pingis Mihkel Raud, Maarja-Liis Ilus ning Peeter Rebane. Saatejuhiks esimesel korral oli Alari Kivisaar, sel aastal lauljanna Ines ja näitleja ja kaitseliitlane Madis Milling.

“Laulud tähtedega” on eetris pühapäeviti kell 19:30, neist esimene saade on kavas pühapäeval, 21. märtsil algusega kell 19:30

Allikas ja täpsem info: TV 3

Populaarsus: 10%

Meeste ja naiste haridustasemete võrdlus

Järgmiselt üks äärmiselt pikk, aga see-eest kindlasti huvitav tekst meestest ja nendele vastavatest tüüpidest või sünonüümidest. Või kuidas keegi seda nimetab.

AATOMIK – Napoleoni kompleksi põdev lühemat kasvu mees, kes nii enese kui ka oma ambitsioonide väljendamises üli­ak­tiiv­ne. Ja ambitsioone Aato­mikul juba jätkub. Eriti mis puudutab naisi. Näiliselt valiv, lähevad talle tegelikult vastassoo iga tüüpi esindajad peale. Iseasi, kas sümpaatia on vastastikune.
ALFONS – naiste kulul elav mees, ise ei teeni sentigi. Naised, kes teda elatavad, on tihti temast vanemad, kuid ei pruugi olla.
AMBAAL (vt. ka PÕKK ja KAPP) – madala haridustasemega mees, kelle ainsaks väärtuseks on nii tema enda kui ka teiste arvates tugevamat sorti kehaehitus. Armastab kanda särgikut, mis tema muskleid paljastaks. Leidub ka kõhnu ambaale, kes endale musklisolekut ette kujutavad.
FII-FAA-FOO-MEES – taas palju lihaseid, kuid vähe ajusid. Fännab täiega Nike ja Adidase rõivakollektsioone, kusjuures riidetükist enesest on loomulikult tähtsam firmamärk. Meeldib hoobelda tegudega, mis võinuksid tegemata jääda. Armastab seiklusrikkaid lugusid välja mõelda.
FRIIK – veidrik. Teistest eristub selline mees kummalisevõitu välimuse ja omaette olekuga. Tihti on tal tutvuste sõlmimisel ja ka sõprade leidmisel raskusi, kuna mõtleb, räägib ja käitub eriliselt. Mõttemaailm võib kõikuda madalalaubalisusest geniaalsuseni, mistõttu teda ei mõisteta.
HÄRG – hästi suur mees, sobib ideaalselt adra ette. Suurte kämmalde, tugevate ja lihaseliste jäsemete, jämeda kaela ja väikese peaga. Oskusliku juhtimise ja juhendamise korral teeb härg head tööd. Peaasi ainult, et lihtsalt ja arusaadavalt väljendud.
HÄRRA – võõras ja elegantne mees. Või siis ebaõnnestunult elegantsi püüdlev mees. Temale vaadates aimub akadeemiline haridus, see väljendub ka kõnes ja kirjas. Härra vastand on teatavasti daam. Härraks tavatsevad end kutsuda ka need vanemat sorti mehed, kel ajumahtu napib: iseenda härratamine tõstab nende eneseteadvust.
ISA – selline mees on hüüdnime ära teeninud eeskätt isiksuslike omadustega. Oma ringkonnas nagu jumal, tema sõna maksab ja tal on hulk jüngreid, kellele isa sõna on seaduseks. Seltskonnas jätab sellise mehe käitumine kahjuks tihti paremat soovida. Naistesse suhtub nagu teise sordi inimestesse.
ISAND – isa tüüpi mehe hullem vorm. Eriti ülbe tegelane, kes ilmselt väiksest saadik on tahtnud saada don Corleone sarnaseks Ristiisaks. Et see ime jäi tabamata, elab oma ebaedu välja väetimate, ka naiste peal.
ISANE – mis siin ikka pikalt kommenteerida. Kõik me oleme koolis ju bioloogiat õppinud.
ISOSTARIMEES – neljakümnene lõdva õllekõhuga jõusaalifänn. Korralik ja kuiviklik pereisa, kel korralik palk, hoolitsev abikaasa ning modellikoolis õppiv tütar. Kuna sügavamad kultuurihuvid puuduvad, veedab aega jõusaalis, kust loodab leida ka semusid. Paraku ei viitsi enamik mehi tühjast-tähjast suurt lobiseda, mistõttu on pidevalt üksi.
ILUSMEES (vt. ka KAUNISMEES) – meesedvik, kes teab oma hinda. Menukas nii rumalate tüdrukute, kliimaksile kalduvate naiste kui ka geide hulgas. Lisaks moekatele ja silmatorkavatele hilpudele kaunistavad ilusmeest klišeenaeratus, želeesoeng ning oskuslik meestemeigi kasutus.
ILUKAS – ilusmehe odavam ja pruugitum variant. Eriti väljendub see odava parfüümi jõulise pilves, mis iluka ümber püsivalt heljub, ning räsitud välimuses. Püüab küll, aga šikk-olekust jääb alati puudu.
JAHIMEES – kas-jaht-tuleb-või-ei-tule-mees. Ürgne kuju, kelle põhieesmärk elus oleks justkui mammut tabada ja pere toidulauale vedada. Mammutini asi mõistagi ei küüni – tegu on siiski naistejahiga. Teinekord õnnestunult.
JOPE – õigemini «oma jope». Sõbralik mees, kelle juured asuvad enamasti maal ja kes lävib teiste jopedega. Lahe kambajõmm, kellega saab igasuguseid põnevaid asju ette võtta alates kalal- ja lõpetades naisteskäikudega.
JÄÄR – tiirane ja juhm HÄRG.
KASUMIARUANNE – mees, kes naisi üleval peab. Just nimelt naisi – tavaliselt on neid mitu. Kallid autod, korterid ja aksessuaarid. Troopikareisid. Kõik oma kallite naiste heaks. Kuniks pappi jagub, loomulikult.

KAUNISMEES – vt. ILUSMEES.

KANT – vt. KUUBIK, KAPP ja AMBAAL.
KAPP – suur mees ja suured musklid. Vähe mõistust. Kõrge enesehinnang. Vt. ka PÕKK ja AMBAAL.
KOI – ihnur-mees, kes jumaldab Säästumarketit. Täielik vastand KASU­MI­ARUNDE-mehele. Sellega koos väljas käies tuleb arved tasuda kaaslasel: ka takso, mille abil KOI-persoonist vabaneda. Muide, ihnuri tüüpi mehed hoiavad kokku ka isikliku hügieeni pealt, seksist rääkimata.
KUUBIK – vt. KANT, KAPP ja AMBAAL.
KULDIRUUDI – sõna, mis pärit ilmselgelt esimese Eesti Vabariigi ajast. Suguliselt üliaktiivne mees, kes ilmselgelt võiks koos JÄÄRA ja HÄRJAGA oma reservaadi moodustada. Tavaliselt ei hiilga sesse seltskonda kuuluvad tegelased ka eriti oma eksterjööriga, kuid seda nad õnneks ise ei tea.
KULT – poisslaste mehine sõna väga-väga-meeste kohta. Selle nimetuse juured tunduvad küll asuvat esimeses Eesti Vabariigis, kuid kummalisel kombel ei pääse me sellest praegugi. Kuldi ägedam variant on muidugi KULDIRUUDI.
KUMM – eriline ajukääbik-mees, kes pole ilmselt kolme klassi külakooligi läbi teinud. Räägi kui seinaga, mõistlikku dialoogi pole lootagi. Ilmselt on selle mehe ainsaks lugemisvaraks olnud aabits ja sellegi on ta läbinud diagonaalis.
KUTT – lihtsalt nooruk või poiss-sõber. Üks neutraalsemaid sõnu, mida meeste kohta tarvitatakse. Kutt võib olla iga mees – Aatomikust Kuubikuni.
KÄND – tüütu, vana ja igav mees. Tavaliselt on tegu hilisemasse keskikka kuuluva tegelasega, kes ilmselt kõige parema meelega peaks endast noorematele pikki loenguid teemal «Need aastad ei unune». Paraku kipuvad teemad korduma.
LURICH PÄRAST LASTEHALVATUST – erakordselt kidur mees. Eksterjöörilt peaaegu et kribal. See-eest enesehinnang on kasvu- ja biitsepsisentimeetritega pöördvõrdeline. Kui jaksaks, siis haaraks kogu maailma sülle. Õnneks ta ei jaksa.
LUBI – vt. KÄND. Tõsi, see on KÄNNU vanem ja tüütum variant.
MATS – ei ole Mats alati tubli mees, ehkki laulusalm nii väidab. Siinkohal on tegu tubli valgekraega, kelle ajuvõimekus on sama, mis hamstril või meriseal. Rääkimata sellest, et valge krae ja must pintsakureväär pole kedagi veel suhtlemisgeeniuseks teinud. Seda aga MATS ei tea.
MAUNO – ütlemata juhm mees, kes on igas klassis käinud vähemalt kaks aastat kui mitte rohkem. Teinekord piirdubki MAUNODE haridus kolme klassiga. Naiivne ja südamlik tegelane, kes kärbselegi liiga ei tee. Vt ka TAUNO.
MATŠO – väga-väga-mees. Jõuline. Lihaseline. Mehine. Lemmikvärviks mõistagi must. Kui seda tüüpi mehi on õnnistatud piisava arunatukesega, on nad ütlemata meeldivad ja turvalised kaaslased. Pahatihti on MATŠOD aga ajukääbikud, kes hindavad ainult välist ning suudavad suust väljutada kõige lamedamat teksti, mis koosneb telereklaamidest nopitud kuldlausetest.
MEES – neiud ja noormehed kasutavad seda sõna tavaliselt oma intiimkaaslase kohta. Täiesti neutraalne väljend.
MOLEKUL – sama, mis «Figaro siin, Figaro seal». Hull sebija, kelle elu ülim eesmärk on silma paista ükskõik millega. Kui uus reality-show tulemas, on ta esimene, kes kandideerima tõttab. Kui võimalus teistega mõõtu võtta näiteks riistapikkusevõistlusel, on MOLEKUL taas kohal. Igas pulmas tahab see mees olla peig ja igal matusel laip.
MOLLUSK – mees, kes kõneleb liialt palju ning on seetõttu sama tüütu kui pidevalt sebiv MOLEKUL. Ning ehkki MOLLUSK jahvatab kui tatraveski, pole kuulda just eriti anderikkaid vesteid. Tüütus kuubis.
NÄSSER – väga võidunud eksterjööriga sinikraest tegelane. Pulkas juuksed ja rasvaplekkidega ülikond, mil aastaid turjal vähemalt viisteist. Oma ebaapetiitsest välimusest teadlikuna ei kipu NÄSSER kaaskodanikke naljalt avalikult tülitama. Kui vaja tähelepanu, siis läheb ja tegeleb pargis puie varjus tiba liputamisega.
ONKEL – igav mees, kelle iga liigutus, isegi pilk kiirgab teatavat onulikkust. Kaks varianti: kas ONKEL kannab võidunud ülikonda või krabisevat jopet. See, mille üle temasugused uhked on, ei jää kauaks saladuseks: «Kogemus maksab, mu noor sõber!» Ning oh häda – kogemusi ei hoia see tegelane iial vaka all.
ONU – eriti igav onkel eriti pikkade memuaaridega.
PAPI – sõbralik ja lahe vanamees, kes on iga seltskonna ehe. Kindlalt üle keskmise keskea, kuid ükskõik kui vana, on selles mehes untside kaupa säravat elurõõmu.
POLT – nooremapoolne ja tugevat sorti mees, kelle eluunistuseks on MATŠO-staatus. Häda on vaid selles, et piiratud ajumaht ei võimalda tol tegelasel ealeski unistatut saavutada. Neetidega nahktagist jääb paraku väheks.

PÕKK – vt. AMBAAL ja KAPP.

SEPP – tavaline eesti mees. Nii tavaline keskmine, et lausa ebahuvitav. Ise teab ka, et on ülikeskmine, kuid – ta on sellega ülimalt rahul. Äärmisel juhul tõstab oma enesehinnangut ning staatust Nike või Adidase nokkmütsiga ning Denimi lõhnaveega.
SUGUMÜRSK – siin ei ole midagi kommenteerida. Ülihalvustav nimetus väga-väga-meeste kohta.
TAUNO – vt MAUNO. TAUNO on lihtsalt MAUNO tummisem variant – tiba enam koolis käinud, aga juhm, mis juhm. TAUNO on tüüpiline linnamees, kes on sellevõrra ka MAUNODEST enesekindlam ja üliväga teadlik, kui lahe tegelane ta on. Unistada võib, unistama peabki.
TILL – ei kommenteeri, kõik teavad, miks ja kes.
TOE TAG – tõu tääg ehk tõutäkk. Enamalt jaolt on tegu noore ja lõbusa poppariga, kes mõistab une pealt nii räppida, hiphoppida kui ka naisi-mehi rajalt maha võtta. Tegelikult on aga tegu kompleksihunnikuga, mis end murumütsi ja combopükste taha varjab.
TROPP – mees, kes ei evi teadmistki, et maailmas eksisteerib käitumisetikett. Põmmpäine tegelane, kes käitub nii, nagu elaks maailmas ihuüksi. Eriline käkikeeramisanne. See on ka ainus anne, mis sel tegelasel võtta.
TROSS – jube välimus ja jube jutt ühes noorukis koos. Arusaam riietumiskunstist on sellele persoonile suisa võõras. Väljaveninud kampsikud, lääpatallatud kingad ja vinniline otsmik – mis sest, et puberteet möödas. Mis peamine – ta kõneleb kogu aeg. Kõva selge häälega esitatakse üks lamedus, isegi banaalsus, teise otsa. Ise naudib.
TUUS – ülbe äss, kelle elu põhisisuks on enesekehtes­tamine. Tavaliselt jätab too tegelane endast mulje, et kogu maailm peaks ta ees põlvili laskuma. Seda ta ootama jääbki.
TÄKK – eneseimetlejast litsmees. JÄÄRA ja HÄRJA karmim variant. Oma olemuselt üks tüütu tegelane, kelle eesmärgid madalast laubast ja vaimuvaesest jutust ammu enne asja kallale minekut vastassuhtlejale selgemast selged.
UNO – maika- ja dressipüksimees, teinekord päädib eksterjöör ka sorgus vuntsidega. Tüüpiline naabrimees, kes ei tunne ühtegi süümepiina, kui terve majarahva kuuldes oma kaasat kolgib või öiselt prallelt tulles valjuhäälselt estraadilaule joriseb.
VANT – lihtsalt imelikuvõitu mees, kes millegagi muljet jätta ei suuda. Tavaliselt nimetatakse niisuguseid inimesi mõttetuteks meesteks. Seda nad ka on.
VUNTSIDEGA HAMBAHARI – pikk keskealine vuntsidega kõrend, kel eluaastaid üle neljakümne. Juhtival ametikohal, võimalik et endine koolidirektor või kolhoosi esimees. Võimukas küll, aga hea südamega.
VÄNDAGANGSTER – siin ei ole midagi kommenteerida. Ülihalvustav nimetus väga-väga-meeste kohta.
ÄTT – eriti igavalt mõjuv, kuid väärikas eas meeskodanik. Miski ei tee talle enam elus rõõmu. Kuigi, kui ätt perearstikabineti ukse taga vaikselt oma järjekorda ootab, siis on kindel, et esimesel võimalusel, kui kabineti uks avaneb, jookseb ta jalust kõik kaaskannatajad. Sel hetkel on ätt sama heas jooksuvormis kui Paavo Nurmi. Äti tipphetk – teadagi.

Artikkel on leitud varia foorumist foorumid.org

Populaarsus: 17%

Vaba Kuu Festival Homezone Foorumis on alanud!

Peatselt 1aastaseks saav Homezone Foorum on algatanud Vaba Kuu Festivali, mis annab kuuks ajaks – 16.veebruarist 15.märtsini (kaasa arvatud, kella 23-ni) – kõikidele Foorumi külastajatele võimaluse rääkida kaasa kõikides teemades, millele tavaliselt saavad vastata ainult registreerunud ja sisse loginud kasutajad. Mis on eesmärk? Eesmärgiks on anda võimalus sissekannetes kaasa rääkida kõikidel isikutel, olenemata nende vanusest ja asukohast. Piiranguks on siiski väliskeelt kõnelevate isikute postitused, mis admini poolt kustutatakse. See tähendab, et sissekandeid võivad teha kõik, kes valdavad natukenegi, olgu see kasvõi vigaselt, eesti keelt. Puhtalt võõrkeeles ei ole postitusi lubatud teha!

Kuidas sissekandeid teha? Sissekannete lisamine ei ole mingi tuumateadus, selleks vaja ainult tähtede tundmist ja lugemis- ning kirjutamisoskust. Ka terminoloogia ei ole tähtis. Lisamine käib aga nii, et loed foorumist teemasid. Kui leiad, et soovid millelegi oma sõnastusega vastata, vali ülevalt või alt paremast äärest vasta (uue teema tegemisel uus teema) ja täida ära kõik väljad (nimi, e-mail, pealkiri, sissekande sisu). Lisana võid valida teema tähtsuse ikooni, samuti võid kasutada suure kasti kohal asuvaid Bulletin Board Code ehk BBC nuppe, millega saad muuta oma postituse teksti silmapaistvamaks, huvitavamaks (teksti hõõgumine, värv, kaldkiri, liikuv kiri jne). Samuti saad lisada videot YouTube’st, kasutades nuppu YouTube ().

Teadmiseks niipalju, et kõik teemapaneelid siiski nähtavad ei ole. Saate vastata ja luua uusi teemasid ainult nendesse teemapaneelidesse, mis sisse logimata isikutele nähtavad on!

Tule astu sisse meie peakontorisse, lisa postitusi ja uusi sissekandeid ning tunneta!

Populaarsus: 7%

Kindlasti valdab inimesi uut inimest näost näkku nähes erutus, põnevus, närvilisus. Siiski ei tohiks kogu selle põnevuse ja erutuse juures unustada iseenda järelvalvet kohtingule minnes inimesega, keda sa vaevu või väga vähe tunned.
Kohtigu turvalisus on väga oluline, eriti esimestes tutvuse etappides. Online tutvumises sa tutvud kindlasti paljude inimestega kellest sa tead väga vähe. Luues kohtingul enda ümber turvalise keskkonna, lood sa enda jaoks mugavama õhkkonna kus pingeid on vähem ning võid kogu kohtingu vältel keskenduda oma kaaslasele.

Siin on Date24.ee 12 nõuannet turvaliseks kohtinguks

1. Kohtigu kokkuleppimine
Esimesel kohtingul, ära lase oma kohtingu partneril sind peale võtta oma kodust.
Tegelikult sinu kaaslane ei tohikski veel teada sinu kodust aadressi.

2. Kohtuge avalikus kohas
Esimesel kohtingul, tuleks alati kohtuda avalikes kohtades, kus läheduses on palju inimesi. Sa võid kaaluda ka minna grupikohtingule või topeltkohtingule.
Kui need variandid  ei ole võimalikud, siis paku välja – et võtad oma sõbranna kaasa.

3. Maksa pool arvest^*
Üldiselt on levinud hea tava, et kohtingutel maksab arve mees. Kahjuks, mõned mehed rikuvad seda viisakusavaldust oodates midagi vastutasuks.
Seepärast ei olegi halb mõte esimesel kohtingul maksta pool arvest. Kui maksad poole arvest, ei tunne sa kohustust või võlgnevust oma kaaslase ees.

4. Ära unusta, et alkohol vähendab sinu otsustusvõimet
Suurim oht inimese otsustusvõimele on alkohol, seda veel eriti olles kohtingul. See ainult ei mõjuta sinu otsustusvõimet, kuid alkohol vähendab ka sinu nn. „pidurdusvõimet“. Kui sa jood kohtingul, siis hoia oma klaas või pokaal alati silmale nähtaval ja tea oma piire, ära jää purju misjärel sa ei tea enam mida sa teed. Veelgi parem, väldi alkoholi esimesel kohtingul.

5. Võimalusel kasuta enda transpordivahendit.
Esimesel kohtingul kasuta võimalusel enda transpordivahendit minnes avalikku kohta, kontrolli kindlasti, et sul oleks piisavalt kütust.
Enda transport tagab sulle turvatunde, kus sa võid ebameeldivalt kohtingult lahkuda koheselt.

6. Ära eelda, et sinu partner on ohutu
Alati on tähtis olla valvas esimesel kohtingul. Ära eelda, et sinu kohtingu kaaslane on ohutu lihtsalt kuna väidab et on usklik või džentelmen. Inimesi on mitmesuguseid, ning ohumärgid võivad tulla välja alles pärast mõningast vestlust.

7. Ära avalda oma elukohta
Kui sa soovid kohtuda veel, siis korralda teine kohting, ning vaata kuidas laabub teine kohting. Sinu enda ja perekonna turvalisuse mõttes ei ole soovitatav võõrastele oma elukohta esimestel kohtingutel jagada.

8. Väldi eraldatud kohti
Ära unusta – esimesel kohtingul kohtu alati avalikus kohas kus on veel inimesi, väldi eraldatud kohti nagu on pargid või nurgatagused vaiksed kohad.

9. Usalda oma vaistu
Kui sulle tundub, et midagi ei ole päris õige, siis suure tõenäosusega nii ongi. Kui sa pole temaga varem kohtunud ja kohe kohtingu alguses tundub, et midagi tundub olevat valesti selle inimese juures, siis lahku koheselt.

10. Alati teavita kedagi lähedastest kuhu sa lähed
Kindlasti teavitada kedagi oma lähedastest või sõpradest kohast kuhu Sa kohtingule lähed. Sa võid isegi kokkuleppida kellaajaliselt millal helistad ja annad endast teada või lepi kokku sõpradega koht, kus hiljem peale kohtingut kohtute.

11. Vajadusel anna oma mobiilinumber
Turvalisem on anda mobiili number kui kodune number, kuna koduse numbri järgi võib alati telefoniraamatust välja uurida sinu aadressi.

12. Jää kogu kohtingu vältel valvsaks
Isegi kui kõik tundub super-õige ja teievaheline keemia on fantastiline, on tark tegu jääda valvsaks kogu õhtu jooksul. Kindlasti kohtingule minnes võta oma mobiiltelefon kaasa.

Artikkel on kättesaadav ja kommenteeritav ka Homezone Foorumis suhete kategooria all

Populaarsus: 11%

Ameerika kultuskirjanik, 20. sajandi ühe tuntuma romaani «Kuristik rukkis» autor Jerome David Salinger (J.D. Salinger) suri kolmapäeval, 27. jaanuaril 91 aasta vanuselt oma kodus New Hampshire’is loomulikku surma

Elulugu

Jerome David Salinger, sündinud 1. jaanuar 1919 New York’is, oli ameerika kirjanik, kelle isa, Sal Salinger, oli juudi päritolu importija  ning ema, Mirjam Salinger, šoti-iiri päritolu.
Ta õppis riigikoolides. Enamus õpetajad pidasid teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus õppis aastatel 1934 –1936. Seejärel käis ta New Yorgi ja Columbia ülikoolis ning hakkas avaldama lühijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikaväljaannetes.
1944. aasta märtsis teenis Salinger Neljandas Jalaväe Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt.

1946. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema lood lükati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Kõige paremini on Salinger siiski tuntud romaani “Kuristik rukkis” autorina.

Salinger oli abielus 3 korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega kellega ta kohtus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglasega, Darmouthi kolledži üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-õe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani.
Teosed

• “Kuristik rukkis” (1951)
• “Üheksa juttu” (novellikogumik; 1953)
• “Franny ja Zooey” (jutustus; 1961)
• “Puusepad, tõstke kõrgele sarikad” (jutustus; 1963
• “Seymour, sissejuhatuseks” (1963)

”Kirjastamine on kohutav rünnak minu privaatsusele. Mulle meeldib kirjutada. Ma armastan kirjutada. Aga ma tahan kirjutada ainult endale ja enda rõõmuks,” tõdes Salinger 1974. aastal New York Timesile antud telefoniintervjuus

____________________________
Teema Foorumis: Suri Salinger

Populaarsus: 14%