Homezone Foorumi veebipäevik

Tee, isegi Liptoni, mis tuntud tee tootja, on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke.Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige noorem leht, hea tee saamiseks pung ja kaks tipmist lehte. Jämeda noppe puhul, millest saadakse keskmise kvaliteediga tee, korjatakse ära pung, kaks tipmist lehte, vanem leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse – närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel – oleneb, millist teed toodetakse. On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena:

• must tee
• roheline tee
• teised, nagu näiteks oolong

Igal aastal toodetakse maailmas 2,75 miljonit tonni kuivatatud teed, umbes 72% sellest on must tee, 23% roheline ja ainult 4% teised sordid. Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem Indias, Keenias ja Sri Lankal. Tee põhjapoolseim kasvuala on Gruusia ja lõunapoolseim Argentiina. Rohelist teed valmistavad aga vähem kui 10 riiki, neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%.

Igatahes katse iseenesest on sisult ja põhimõttelt sama lihtne, nagu sigareti valmistamine kohvist. Poest tuleks osta 6. kroonine sigaretihülssi karp, milles on 100 sigaretihülssi. Seejärel võtke kolm või neli teepakki. Lõigake need puruks. Kui see tehtud, oleks soovitav teepuru panna sigaretihülssi nii, et selle maha pudemise korral kukuks need mingile alusele, mille olete eelnevalt alla pannud, et see maha, näiteks vaibale või mõnele muule kasulikele esemetele ei satuks (kuigi otsest kahju ta vist erinevalt kohvipurust ei tohiks teha). Siis tehke paberi ühest ostast nii peenike filtri osa, et selle ots mahuks sigaretihülssi sisse. Järgmisena hakake lusikaga (pole kuigi hea variant) või otse teepakist kallama puru filtrisse, mille teine ots, nagu eelnevalt mainitud, on sigaretihülssi sees. Lisage seda senikaua, kuni hülss on täis. Peale hülssi täitumist võib seda veidikene mingi abivahendiga õrnalt allapoole suruda, et teepuru juurde lisada saaks. Kui hülssi on pandud liiga palju teed, oleks hülssist maha kukkumise vältimiseks soovitatav natuke, hästi tibatillukene kogus sealt välja valada. Ülejäänud katse läheb edasi nagu päris suitsu tegemisel – kasutage tikke või tulemasinat suitsu süütamiseks. Ja siis viimane etapp – tõmmake tobi. Tehtud? Kuidas oli?

Kui mina seda katset ennist tegin, tuli see meeldival, ent mitte üllataval kombel kenasti ja isegi paremini välja, kui kohvipuruga. Tema maitse, nii palju kui seda oli, oli hea. Ei, tegelikult hea on vähe öeldud. Maitse on väga korralik ja maitsev, nagu jooks tassist seda sama teed. Ei tekitanud seda efekti, et nüüd läheb ropsimiseks. Hoopis vastupidi, nagu mainitud sai. Maitsest oli aru saada marjade, eriti maasika ja vahest ehk isegi vaarika maitse. Mulle meeldis. Ausalt!

Ja lisaksin veel sedagi teadmiseks kõigile, et ma ei ole soovinud selle postitusega tubaka ega üldse laiaslaastus suitsetamist propageerida, kuid katse, millel oli parem tulemus kui kohviga, jääb siiski katseks. Ärge unustage, et kui otsustate seda katset teha, siis teete seda omal riisikol. Sai vist veidi segane tekst, aga loodan, et saite mu tobedast idee mõttest ja katse põhimõttest ja selle valmistamisest sotti.

Populaarsus: 6%

Tuli eile selline tobe idee, proovida ja katsetada, kuidas tuleb välja isetehtud suits, kus tubaka asemel oleks kohvipuru. Aga enne katse juurde asumist tuletaks õige meelde, mis see tubakas ja kofeiin siis ikkagi on.

C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon

Ühtlasi on kofeiin kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste ksantiinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga migreeni ravis või valuvaigistitega (näiteks aspiriin või paratsetamool). Kofeiini kasutatakse ka antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks.

Tubakas on Põhja- ja Lõuna-Ameerika päritoluga laialeheliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnas.
Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina-Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloidi nikotiini.
Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti.

Igatahes katse iseenesest on sisult ja põhimõttelt lihtne. Poest tuleks osta 6. kroonine sigaretihülssi karp, milles on 100 sigaretihülssi. Seejärel võtke kohvipakist pool, ehk isegi vähem, supilusikatäis kohvipuru. Kohvipuru oleks soovitatavalt panna tavalise paberilehe peale, et see ei oleks teil laua peal laiali ega rikuks ära vajalikke või siis ka mitte vajalikke asju. Seejärel tehke paberi ühest ostast nii peenike filtri osa, et selle ots mahuks sigaretihülssi sisse. Siis hakake lusikaga või soovi

korral käega, nagu mina tegin, filtri sisse kallama/panema kohvipuru. Lisage seda senikaua, kuni hülss on täis. Kui hülssi on pandud liiga palju kohvipuru, oleks hülssist maha kukkumise vältimiseks soovitatav natuke, hästi tibatillukene kogus hülssist välja valada. Ülejäänud katse läheb edasi nagu päris suitsu tegemisel – kasutage tikke või tulemasinat suitsu süütamiseks. Selle tegemisel peate olema ettevaatlik, et suits ja selle sees olev kohvipuru põlema ei süttiks. Kui see juhtub, puhuke õrnalt peale, et tekkinud leek ära kustuks. Ja siis viimane etapp – tõmmake pläru. Tehtud? Kuidas oli?

Minu puhul aga oli asi nii, et kuna mina ei ole kohviarmastaja, siis maitse oli imelik. Sootuks erinev sellest suitsust, mida olen harjunud tegema. Peale paari mahvi tõmbamist kustutasin selle. Mõned kümned sekundid hiljem tekkis sees imelik tunne, mis andis märku, et oi oi, nüüd läheb vist ropsimiseks. Õnneks seda siiski ei juhtunud. Küll aga on see imelik maitse mul siiani suus, millest saab vist alles siis lahti, kui teen omale mõnusalt head Liptoni piparmündi teed.

Siiski, suitsetamine on ikkagi kahjulik ja nendele, kes seda veel ei tee, ei soovita seda. Muidugi ei ole ma soovinud selle postitusega tubaka ega üldse laiaslaastus suitsetamist propageerida, ent katse jääb siiski katseks. Ärge unustage, et kui otsustate seda katset teha, siis teete seda omal riisikol.

Populaarsus: 10%